Kliimamuutused mõjutavad maastikuarhtektuuri

Kliimamuutused põhjustavad Eesti alale peamiselt järgmiseid ekstreemseid olukordi

• Üldine tendents on, et temperatuuride kõikumine muutub äärmuslikumaks (esinevad nii karged külmakraadid kui kuumalained) ja ekstreemsed kõikumised muutuvad sagedasemaks (näiteks muutub talvel ööpäeva jooksul temperatuur 0°C kuni -15°C ning langeb siis taas 0°C juurde ning suvel +15°C ühel päeval ja +30°C järgmisel).
• Põud muutub tavalisemaks. Kuivaperioodide pikenemine toimub peamiselt kevadel ja suvel.
• Talved muutuvad pehmemaks. Sellel on erinev mõju. Üheltpoolt põhjustab see talvel liigniiskust, sest maapind on osaliselt sulanud ja osaliselt külmunud ning maapind ei võta lisanduvaid sademeid hästi vastu. Sellega kaasneb ka pinnase erosioon. Teiseltpoolt toob see kaasa põuase kevade, kuna pole lumehangesid, mis aegamööda kevadel maapinda niisutaks. Niiskuse ebapiisav hulk kevadel põhjustab linnahaljastusele suurt stressi ja suurendab hoolduskulusid haljastuse kastmisperioodi pikenemise näol. Liigid, mis on kohastunud teatava pikkusega talvepuhkusega, ei ela üle sagedast temperatuuride kõikumist, pehmeid talvi ning ilma vajaliku talvise puhkeperioodita võivad need nõrgestuda ja hukkuda.
• Valingvihmade sagenemine. See tähendab, et ühekorraga sajab kiiresti maha ülisuur sademete hulk, mida maapind ei suuda korraga vastu võtta (immutada) ja selle tulemusena tekivad üleujutused, millega kaasneb ka pinnase erosioon.
• Soojenev kliima loob soodsad tingimused võõrliikide edukamaks levikuks, mis võivad pakkuda kasvukonkurentsi kohalikele liikidele (mõni ilutaim muutub invasiivseks, nt pargitatar), kuid ka kujutada ohtu inimese tervisele (nt haigustekitajad).

Miks on üldiselt keeruline mõista kliimamuutustega kohanemise vajadust?

1. Mõju on pikaajaline ja ei ilmne kohe

Kliimamuutused toovad kaasa järk-järgulised muutused, mida võib lühiajalises perspektiivis keeruline märgata. Nt pehmed lumeta jõulud on viimaste aastate jooksul tavaline nähe, kuid oma lapsepõlvest mäletame, et taoline soojemapoolne talve esimene pool oli pigem haruldane. Õhukvaliteedi muutust ka „ei näe“ ju, seda enam, et see halvenemine toimub sammhaaval ja mitte ühekorraga.

2. Mõju näib hoomamatu

Kliimamuutused mõjutavad erinevaid eluvaldkondi, mille puhul ei tule selle peale, et see võiks olla kliimamuutustega seonduv. Mõjud on kaudsed ja komplekssed ning seosed kliimamuutustega ei ole selgelt tuvastatav. Lokaalse mõjude esiletoomine illustreerib mõjusid väga hästi. Nt Eestis on sagenenud sellised sügistormid, mis toovad kaasa palju kahjustusi. Tormituultel on varasemasega võrreldes suund muutunud ja see põhjustab puude murdumist ja koguni hoonete katuste maharebimist. Puudele mõjub tormituul väänavalt, sest puud ei ole oma kasvu ajal sellise tuule suunaga harjunud ja puit annab järele.

3. Ennetavad ja leevendavad meetmed on abstraktsed

Kuna mõju ei ilme kohe, vaid on pikaajaline ning kliimamuutuste mõju on raskesti mõistetav, siis on ka ennetamise ja leevendamise viise keeruline aduda. Oluline on aru saada, mida saab teha indiviidi tasandil ning mida saab teha organisatsiooni ja riigi tasandil. Selleks, et muuta kliimamuutustega kohanemise vajadus arusaadavamaks, on oluline keskenduda praktilistele näidetele, lokaalsetele mõjudele ning teha selgitustööd, kuidas üks või teine valdkond saab panustada kliimamuutuste mõjude leevendamisse. Nt maastiku oskuslikud projekteerimisel saab kaitsta kogukondi äärmuslike ilmastikutingimuste eest nagu tuulekoridoride teke, valingvihmade ja kuumalainete mõju.

Kliimamuutused avaldavad olulist mõju maastikuarhitekti igapäevatööle

• Rohetaristu ehk rohelise infrastuktuuri tunnistamine olulise ja vajaliku tööriistana kliimamuutuste kahjuliku mõju leevendamisel. Tarvilik on muutus ühiskonna mõtteviisis, et haljasalasid kui rohelise infrasturktuuri (rohetaristu) osasid tunnustataks võrdse tähtsusega taristu liigina teedevõrgu ja/või tehnovõrkude kõrval. Rohetaristu peab minetama oma „garneeringu“ maine nagu täidaks see vaid esteetika funktsiooni, millisena on teda praeguseni käsitletud. Haljasaladel (sh tänavahaljastus, pargid ja rohekoridoride võrgustik) on oluline roll reguleerida kliimamuutustega seotud mõjusid: kuumasaare efekti, tormituulte laastava mõju, õhusaaste vähendamine ja üleujutuste ulatuse vähendamine, erosioon, elupaikade kadumine. Võtmetähtsusega siinjuures on valida taimeliike, mis on vastupidavad erinevat tüüpi stressile: kuumus ja põud, tuuled, ajutine liigniiskus aga ka tuulte ja tormide poolt toimuv räsimine.
• Jätkusuutlik planeerimine. Linnade hoonestustiheduse suurendamine, rohetaristu katkematu süsteemina lahendamine (väheneb erosioon, säilivad elupaigad ja suureneb sademevee puhverdumisvõime), ligipääsetavuse tagamine ja ühistranspordi võrgu tihendamine toetab jalgsi ja rattaga liikumist, suurendab ühistranspordi kasutamist ning ilmselt vähendab sõltuvust autoga liigelda. See vähendab süsihappegaasi heidet ja parandab erinevate ressursside kasutamise tõhusust.
• Kohanemine kliimamuutustega. Kõik projekteerijad (mitte vaid maastikuarhitekt) peavad arvestama ekstreemsete ilmastikunähtustega: tormide, temperatuuriekstreemsuste (sh kuumalainete) ja valingvihmade sagenemisega. Kohanemine nõuab rohealade ehk rohetaristu nutikat projekteerimist ja kohandamist paindlikumaks ja vastupidavamateks. Sellist kohanemist nõudvat lahendust juhib oma baasteadmiste tõttu maastikuarhitekt.
• Üleujutuste ohuga arvestamine. Valingvihmade sagenemise tõttu muutuvad üleujutused senisest tõenäolisemaks, mis võivad kaasa tuua palju erinevaid kahjustusi. Ilmneb vajadus selliste lahenduste ja meetmete järele, mis tagavad infrastruktuuri toimimise, nt sademevee kogumine, viivitamine (hoidmine) ja järk-järguline immutamine.

Maastiku projekteerimisega saab vähendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid ja kahjusid

1. Järjest halveneva õhukvaliteedi parandamine

• Haljastus seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku ning sellega väheneb kasvuhoonegaaside hulk ja mõju.
• Haljastus vähendab õhusaastet, nt tolmu ja tahma hulka õhus. Igihaljad puud ja põõsad on efektiivsemad, kuna need toimivad ka talvel, kui heitlehised puittaimed on raagus. Tolm ja tahm püütakse lehtedega kinni ja see ei lendle õhus.

2. Valingvihmadest tingitud üleujutuste mõju vähendamine

Kuna sademevee ärajuhtimise süsteemid on piiratud vastuvõtlikkusega, siis suurenevad veehulgad valmistavad erinevaid probleeme. Nutikalt planeerides on võimalik sademevett koguda ja suunata viisil, et ei tekiks üleujutusi. Näiteks on välja töötatud juhised käsiraamatu näol Eesti kliimasse sobivatest sademeveelahendustest, milliseid võimalusi on meie tingimustes sademevee suurte koguste viivitamiseks ja kohapeal immutamiseks.

Üldiselt toetab taoline nutikas vihmavee lokaalselt immutamise süsteem veeringe toimimist, pinnasevee ja põhjavee terviklikkust. Kõvakattega alad (nt teed, parklad ja hoonealune maa) ei lase veel masse imbuda ja nn kõrbealade osakaal kasvab, sest vesi juhitakse sademevee kanalisatsiooni ja selle kaudu nt merre, aga seda ei immutata selle tekkekohas maapinda nagu looduslikel aladel toimub. Haljasalade ja immutusalade kaudu imbub vesi tagasi maasse ja selliselt on tagatud veeringe toimepidevus.

3. Kuumalainete ja kuumasaare efekti vähendamine

Haljastus omab jahutavat toimet mitmel põhjusel – üheltpoolt pakub haljastus varju ja varjus on alati temperatuur madalam kui täispäikeses ja teiseltpoolt lehtede pinnalt aurub alati vett ning see alandab lokaalselt temperatuuri. Suured puud ja põõsad varjutavad paremini kui väikesed. Sellest tulenevalt tuleb alati eelistada olemasoleva suure puu säilitamist, sest väikesel puul võtab 10 aastat enne aega, kui ta saavutab mõõtmed, mis ala mikrokliimat inimese jaoks tajutavalt mõjutama hakkab. Seega rohealadel, aga eriti suurtel puudel, on väga suur tähtsus lähtuvalt inimese tervisest ja heaolust. Tänavahaljastus pakub varju ratturile ja jalakäijale oma igapäevasel teekonnal, eriti oluline on see eakamatele inimestele, kes on kõrgete temperatuuride suhtes eriliselt tundlikud. Kuumasaare efekt mõjutab ka meie lemmikloomi – suvine tulikuum asfalt põletab neljajalgsete sõprade käpapadjandeid ning asfalti varjutav tänavahaljastus pakub ka nende jaoks jahutavat leevendust. Parklate liigendamine haljastusega on samuti oluline, kuna pakub autole varju ja jahedasse autosse istuda on oluliselt mõnusam, kui lämbesse ja sulavasse ahju. Parklate liigendamine haljastusega aitab ka vihmavett kohapeal immutada ning sellega parandatakse veeringe toimimist.

Ka veesilmad on kuumal suvepäeval jahutava toimega. Nutikalt planeeritud alad toimivad vihmavee hoidlana ja võimaldavad kogutud vett järk-järgult maasse immutada. Sellised alad jahutavad kuuval suvepäeval, kuna pindadelt toimiv auramine alandab lähiümbruse õhutemperatuuri ehk reguleerib mikrokliimat.

4. Kaitse tormituulte eest

Välisruumi saab haljastuse (eriti aga suurte puude-põõsaste ja igihaljaste puude-põõsaste) abil liigendada viisil, et sulgeda tuulekoridorid ning vähendada tuulte väänavat toimet. Sellisel viisl saab vähendada varalise kahju teket (nt hoone katus ei „lenda ära“) ja vähendada tuulemurdu haljasaladel ja linnaruumis.

5. Energia kokkuhoid

Haljastus ümber hoone vähendab tuulekoridoride tekke võimalust. Igihaljaste puuderühmade olemasolu ümber hoone tähendab talvel vähem kütmisele kuluvat energiat, kuna leevendab tuulekülma efekti. Suvel aga pakub haljastus päikese eest varju, mis vähendab jahutusele kuluva energia hulka. Olemasolev suur puu on alati parem, kui mitu uut ja veel väikest puud. Tuult varjutav ja jahutav efekt on suurel puul kohe olemas ja ei pea ootama, mil aastate jooksul väikesed puud suureks kasvavad.

Kasutatud allikad:

1. Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused. 2021. Merle Kuris, Gen Mandre, Valdo Kuusemets, Alar Mik.
   Viide: https://urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2021/08/urbanstorm-teavik_EST_veebifail-1.pdf
2. Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat. 2022. Gen Mandre, Valdo Kuusemets, Merle Kuris.
   Viide: https://urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2023/03/SUDS_kasiraamat_digi.pdf
3. Kliimamuutuste olemus. 26.09.2022. Kliimaministeerium.
   Viide: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimamuutused#prognoos
4. Mõju näiteid Eestis. 07.05.2021. Eestimaa Looduse Fond. Viide:  https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/tagajarjed/moju-naiteid-eestis
5. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018. Riin Kutsar, Pille Metspalu, Kaile Eschbaum, Siim Vahtrus, Kalev Sepp.
   Viide:   https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf