Kuidas võrrelda rohttaimede inventeerimise hinnapakkumisi?
Esmalt on oluline välja selgitada, kas rohttaimestiku inventeerimist on üldse tarvis teha?
Kui see tuleneb detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ja kohalik omavalitsus on selle kohustuse seadnud, siis on selge. Mida teha aga siis, kui selle alusuuringu vajadus ei ole selge?
Rohttaimestikku pole vaja inventeerida aladel, kus on juba inimene oma tegevusega sekkunud ja sekkub regulaarselt, nt muruplatsidel, õuealadel ja viljapuuaedades. Rohttaimede inventeerimise kohustus laieneb seniarendamata aladele, kuhu projekteeritakse uus hoonestus koos rajatistega. Kui pole kindel, kas on tarvis inventeerida või mitte, siis on mõistlik enne kohalikust omavalitsusest selle vajalikkus välja selgitada ja see info hõlmata juba hinnapäringusse.
Nüüd, kui lähteülesanne ja alusmaterjalid on erinevatele koostööpartneritele hinnapäringuks laiali saadetud, siis tuleb saadud hinnapakkumisi omavahel võrdlema asuda. Tundub loogiline võrrelda pakkumisi hinnapõhiselt, kuna kõigile sai saadetud sama alusinfo, kuid siiski ei ole korrektne teha lõplik otsus üksnes hinnapõhiselt.
Siin on nimekiri asjaoludest, mida hinnapakkumiste võrdluses arvestada.
Hinnapakkumise sisu
Oluline on analüüsida, kas see, mida lähteülesandega küsiti, kajastub ka hinnapakkumises.
Töömaa piirid
Inventeerimine tuleb teha projekteerimistööde alas ja vajalikus ulatuses kontaktalas. Vahel on kontaktala suurus toodud projekteerimistingimustes, vahel ei ole taolist täpsustust. Kui inventeerimise ulatus ja kontaktala suurus ei ole kusagil välja toodud, siis tuleb selle töömaa ala suurus kohaliku omavalitsusega kokku leppida. Enamasti on piisav kinnistu ala ja 5-10 m laiune kontaktala selle ümber, kuid see tuleb hinnapäringusse kirja panna ja seda ka kontrollida, kas pakkuja arvestab sellise töömaa ulatusega.
Inventeerimise metoodika, inventeerija kogemus ja pädevus
Oluline on veenduda, kas pakkujal on olemas vajalikud pädevused, teadmised ja oskused rohttaimestiku hindamiseks. Enamasti piisab bioloogi, ökoloogi või loodusteaduste kõrgharidusest või sellega võrdsustatud haridusest. Siiski tasub veenduda, millises bioloogia ja ökoloogia valdkonnas ekspert tegutseb, sest suurepärane kiskjate või lindude tundja ei pruugi rohttaimede osas nii pädev olla. Pädevuste olemasolu saab teenusepakkujalt küsida. Hea ülevaate varasemast töökogemusest annab ka portfoolio.
Erinevad metoodikad võimaldavad inventeerida erineva detailsusega. Enimlevinud metoodika, mida kasutatakse rohttaimede inventeerimiseks, on Jaanus Paali poolt kirjeldatud „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon“, mille alusel on võimalik määrata kasvukohatüübid.
Sõltuvalt töömaa suurusest tuleb otsustada, kuidas metoodikat rakendada – kas ala töötada transektidena läbi ja jälgida koosluste muutuseid või piisab nö diagonaalis risti ala üle vaatamisest. Siin on oluliseks aspektiks rohttaimede inventeerija kogemus – kui hästi suudetakse tuvastada ka vegetatiivses staadiumis olevaid taimi, milline on kogemus ja kokkupuude harvem esinevate liikidega, koosluste ja kasvukohatüüpide määramisega.
Juhul, kui eelandmetest on teada, et töömaal kasvab kaitsealuseid või invasiivseid liike, tuleb töö planeerimisel kindlasti arvestada, et vastavad liigid inventuuri tegemise hetkel ka äratuntavas faasis on. Lisaks ei saa inventeerimisel piirduda sellisel juhul vaid varasemalt teada olevate koordinaatide kontrollimisega. Mõned liigid on väga „liikuvad“ või ette ennustamatu kasvutsükliga, mõni väga tundlik valgustingimuste muutusele või veerežiimi muutustele.
Näiteks käpaliste puhul võib ühe liigi esinemisel olla väga kõrge tõenäosus ka mõne teise käpalise leidmiseks ja seda täiesti ootamatutest kohtadest. Nii võib objektile jõudes selguda, et terve kraavi ulatuses on tiheda lepavõsa all ka kümneid või lausa sadu laialehise neiuvaiba isendeid või Tallinnas Linnahalli taguselt tühermaalt kiviklibusest võsast leiab lausa 4 liiki käpalisi, kuigi kaardi pealt vaadates tekib küsimus, miks üldse sellist platsi inventeerida on vaja. Nii on üllatusena leidunud ka II kaitsekategooria liike suvalise laoplatsi varjulises nurgas betoonmüüri ääres või karulauku laguneva maja seina ja vundamendikrae vahelt.
Karulauku pildistas meie rohttaimede inventeerija Kaie Eha
Inventeerimise detailsus ja aeg
Rohttaimede kasvuiseloom on sesoonselt vahelduv, mis tähendab, et kõigi alal esinevate taimede tuvastamiseks tuleb välitöösid teha mitu korda kasvuperioodi jooksul. Praktikas väljendub see nii, et välitöid tehakse kevadiste taimede uurimiseks mais-juunis ja suviste taimede inventeerimiseks juulis-augustis. Kui proovida kiirkorras inventuuri teha septembri lõpus, siis võivad mitmed kevadised liigid vaatlusest täiesti välja jääda, näiteks karulauku on isegi juuli lõpus keeruline muu lopsaka taimestiku alt märgata, kui just ei ole kindlalt teada, et konkreetses kohas seda leiduma peaks. Samuti ei ole kuidagi mai kuus tehtava inventuuri käigus tuvastatav, kus kanada kuldvits vohama hakkab suve lõpus.
Hinnapakkumisest peab välja tulema, mitu korda alusuuringu jaoks välitöösid tehakse, et kõigi rohttaimede esinemine välja selgitada. Nagu eelnevalt välja toodud, siis ainult kaardiandmete puhul inventuuride hulka ette otsustada ei saa – kui kohapeal selgub vajadus täiendavaks inventuuriks, võib olla juba hilja pakkumises muudatusi teha. Siin on abiks, kui inventeerija on kursis piirkonna iseärasustega või lihtsalt küsidagi 2 korda kasvuperioodi jooksul inventeermist, ka siis, kui hinnapäring töö läbiviimiseks esitatakse suve lõpus. Kindlasti pole vastutustundlik võtta vastu inventuuri, kus on eelnevalt teada mõne kevadise kaitsealuse taime esinemine aga kohapeal on käidud septembris, kus enamike isendite maapealsed osad on selleks aastaks juba kadunud – nii saadakse eksitav info, nagu liiki piirkonnas enam sisuliselt ei esine ja edasise arenduse käigus tegeliku hulga isendite ümberasustamise või kahjulike tegurite eest kaitsmisega ei tegeleta.
Inventuuri aruande sisu
Aruanne peab sisaldama seletuskirja, kaitstavate taimede asukohtade koordinaate, taimede loetelu ja joonist. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. See tähendab, et kui tuvastatakse I ja II kaitsekategooria taimi, siis vormistatakse kaks raportit. Niinimetatud avalik aruanne ei sisalda I ja II kaitsekategooriate taimede asukohtasid detailselt, mis tähendab, et sellest aruandest jäetakse nende taimede täpsed asukohad välja (ei esitata koordinaate ega kuvata joonise peal). Niinimetataud tööaruanne on selline, kus on toodud I ja II kaitsekategooria taimede täpsed asukohad joonisel ja antud on nende koordinaadid. Seda ei avalikustata, kuid see edastatakse kohalikule omavalitsusele ning sellega teevad projekteerijad tööd.
Suhtlus ja koostöövalmidus
Parim lahendus sünnib koostööst. Kui lähteülesanne ei ole kõige täpsem, näiteks ei ole määratletud inventeerimise töömaa ulatus; või midagi muud vajab täpsustamist, siis tuleb seda infot juurde küsida. Kui teenuse pakkuja on seda küsinud ja täpsustanud, siis see näitab, et pakkuja on teenuse sisu läbi mõelnud ja pakub just seda, mida tegelikult projekteerimise alusuuringuna tarvis on. Tihe ja tõhus suhtlus on projekti õnnestumise eelduseks. Kindlasti ei saa eeldada, et kõik osapooled on kursis nõuetega, mis sellisele tööle esitatakse ning milliseid alusuuringuid konkreetsetes kohtades vaja on. Selgitustöö on sedavõrd olulisem, kui uuringud venivad järgmisesse aastasse, kuna kevadiste taimede osa jääks vastasel juhul puudu, kuid arendajal või ehitajal on juba kiire-kiire. Samuti on alustaimestiku uuringuks juba hilja, kui töömaal on juba ehituse ettevalmistusega hakatud tegelema ja taimestik on suuremas osas juba pinnase koormistööde käigus likvideeritud. Siin on oluline tööde järjekord läbi mõelda, sest ajalist võitu ei saa, kui ehitus pannakse rohttaimede inventuuri puudumise tõttu seisma.
Maine
Portfoolio annab ettevõtte kogemustest üldiselt hea ülevaate. Vahel on juba isiklik kokkupuude selle ettevõttega ja varasem kogemus koostööst olemas, kuid uue teenusepakkuja puhul seda veel ei ole. Heaks lisainfoks on varasemate klientide tagasiside, millest selgub ettevõtte maine. Samuti saab küsida kaaskolleegide käest, kellega on neil hea koostöökogemus ja keda nad soovitavad.