Maastikuarhitekti vaatenurk – kodu ostmise 6 aspekti

1. Asukoht ja ligipääsetavus

Enne uue kodu valikut on oluline mõelda läbi, milline on sinu elustiil ja elutempo ning eelistused.

• Millises elukeskkonnas soovid elada: melu keskel või vaiksemas kohas?
• Kas näed ennast ja oma pere elamas korteris, ridaelamus, oma majas?

Kui oled oma elustiili eelistused läbi mõelnud, siis on ilmselt ka selge, millisele piirkonnale otsingul keskenduda: kesklinn, äärelinn, maakoht.

Mõtle läbi oma liikumistrajektoorid:

• kodu ja töö;
• kool ja lasteaed;
• toidupood;
• tervishoiuteenused ja tarvilikud teenused jt asukohad.

Kas neid asukohti on võimalik külastada ühistranspordiga, jalgrattaga või autoga? Kas sul on auto? Kas vajaksid autot üksnes seetõttu, et muidu ei ole võimalik uuest kodust üldse liikuma saada?

Uuri väljavalitud asukohas ühistranspordisõlmi – kui kauguele jäävad kõige lähemal olevad rongi- ja bussipeatused (pikamaaliinid ja kohalikud liinid).

Samuti uuri, kui pikalt peaksid sõitma ühte või teise sinu jaoks vajalikku asukohta (nt töö, kool, pood) ning kas seda peab tegema autoga või saab ühistranspordiga.

Kui kaua see aega võtab ning kas kuluv aeg ja rahaline kulu on sinu jaoks vastuvõetav?

2. Kogukond ja naabruskond

Esmalt mõtle läbi, millised on sinu ja sinu pere vajadused, sh kui palju sotsiaalset aktiivsust sinu pere vajab.

Kui sinu peres on lapsed, siis uuri, milliseid vaba aja veetmise võimalusi neile see piirkond pakub (nt noortekeskus, huvikool, mängualad, sportimisvõimalused, jalgrattateed jne).

Kui sinu peres on eakamaid inimesi, siis uuri, milliseid võimalusi see piirkond neile pakub (nt tervisekeskus, apteek, päevakeskus, kultuurikeskus, kino jne).

Analüüsi, kuidas neisse pääseb ja kas nende külastamine on sinu pereliikmele iseseisvalt jõukohane. Selgita välja, kui aktiivne on kohalik kogukond: nt korteriühistu; aga sama oluline on veenduda, kui tegus on külaselts, päevakeskus, kultuurikeskus, noortekeskus.

Kui tegemist ei ole uusarendusega, siis on võimalik teha eeltööd, et välja selgitada, kas korteriühistu tegus ja kas elanike omavahelised suhted on head. Kui võimalik, siis mine tutvu piirkonna võtmetähtsusega asutustega, et välja selgitada, kas ja kuidas need igapäevaselt tegutsevad ning kas need pakuvad sinu perele väärtust.

3. Kinnisvara välisruumi kvaliteet

Välisruum mõjutab inimese üldist heaolu nii otseselt kui kaudselt, sh sotsiaalset tervist, vaimset tervist ja füüsilist tervist. Üheltpoolt on oluline läbi mõelda, milline on sinu ootus välisruumile, nt mida sa seal teha, näha, kogeda soovid?

Soovid puhkeala, kus grillida ja pidu pidada; tahad oma peenramaad; eelistad, et vaade oleks rahustav või hoopis, et saaksid jooksma minna; soovid, et õues oleks lastele mänguväljak; piirdud vaid parkimiskoha olemasolu sooviga?

Teiseltpoolt tuleb hinnata, kas välisruum pakub soovitud privaatsust. Haljastusega liigendatud välisruum pakub privaatsust ja sulgeb soovimatuid vaateid; vähendab valgusreostust; summutab tänavalt tulevat müra ja tolmu ning on esteetiline. Nt on võimalik magamistoa akna all paiknevast parklast magamistuppa suunatud autotulede valgus tõkestada hekiga.

4. Piirkonna haljasalad ja veekogud

Haljasaladel, veekogude ääres ja looduses viibimine tekitab igapäevamelust eemalesaamise ja äraoleku tunde, mis aitab meelel puhata ja tähelepanu taastada, alandab stressitaset ning parandab üldist heaolu.

Uuri, kui kaugel on lähimad haljasalad, nt pargid, Riigimetsa majandamise keskuse matkarajad ja lõkkekohad, veekogud ja ujumiskohad, jooksurajad jt puhkekohad. Kui nende lähedus on sinu jaoks oluline, siis saad oma kodu asukoha valiku teha vastavalt.

5. Kultuuripärand

Kui kinnisvara ei ole uusarendus, vaid on vana maja, siis on mõistlik uurida, kas tegemist on muinsuskaitselise või kultuuripärandi objektiga; kas see asub mõnel Natura alal, looduskaitselisel alal või külgneb sellega. See annab palju infot, mida saab hoonega ja välisruumiga sellel kinnistul teha; mis on kohustuslik ja mis keelatud ning milleks tuleb valmis olla. Hoone ja/või maa-ala kasutus on siis kitsendatud ning seda on mõistlik enne uurida, mis taolise ostuga kaasneb. Näiteks võib looduskaitselise maa-alaga külgneval kinnistul olla erinõuded haljastuse hooldusele (nt niitmise sagedusele).

6. Valitud piirkonna tulevikuperspektiiv

Kui kinnisvara on uusarendus, siis on mõistlik uurida piirkonna üldplaneeringut ja kui on, siis detailplaneeringut. Sealt on võimalik välja lugeda, mida ümbruskaudsetele aladele tulevikus ehitatakse. Seda on kasulik teada seetõttu, et olla veendunud, kas praegune merevaade säilib ka arenduse järgmiste etappide valmimise järel või kas kõrvalkinnistule ehitatakse vangla, prügila, suur kaubanduskeskus või midagi muud.

Kokkuvõttes on oma kodu piirkonna ja konkreetse kinnisvara valiku eel vaja välja selgitada ja meeles pidada enda ja oma pere vajadusi ja eelistusi; üldist aktiivsust; heaolu ja elukvaliteeti ning selle baasilt teha valikud. Kui need kuus sammu läbi käid, siis langetad läbimõeldud otsuse kodu ostuks.