Millised on maastikuarhitektuuri projekteerimise etapid?

Projekteerimise protsess

Ehitusprojekt on rajatise ja ehitise või selle osa rajamiseks ja ehitamiseks vajalike dokumentide kogum. See on andmekogum, mis tugineb tellijapoolsele lähteülesandele, planeeringudokumentidele, projekteerimistingimustele, õigusaktidele jm dokumentidelele ning koosneb seletuskirjadest, joonistest, spetsifikatsioonidest, mahutabelistest ja muudest materjalidest. Ehitusprojekti tähtsus seisneb peamiselt selles, et taodelda kohaliku omavalitsuse käest ehitusluba ja hiljem kasutusluba.

Projekteerimine on jaotatud etappideks lähtuvalt projekti detailsusest, milles iga eelnev etapp on aluseks järgmisele etapile. Etappideks on eskiis, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt.

Eskiis

Maastikuarhitektuuri eskiisi koostamise aluseks on peamiselt:

• tellija poolt koostatud lähteülesanne (loe ka meie lähteülesande vajalikkuse ja koostamise postitust), milles on kirjeldatud tellija soovid: kellele, mida ja miks projekteeritakse ning erinevad prioriteedid ja väärtused, mis mõjutavad projekteerimise käiku;
• planeeringulised dokumendid (üldplaneering, detailplaneering);
• projekteerimistingimused;
• vähemal määral, kuid siiski on kenasti meelel ka kõik asjakohased õigusaktid, strateegilised dokumendid (nt jalgrattastrateegia, rohevõrgustiku planeerimise põhimõtted jt), soovituslikud dokumendid (standardid, juhendid jt).

Eskiisprojektiga luuakse kontseptsioon (nn kujundusprintsiip ja esteetika keel), antakse ruumiloogika ja fikseeritakse vajalikud funktsioonid (nt ligipääsetavuse loogika ja käigusuunad, puhke- ja haljasalade ning parkla paiknemine jne) tsoneeringutena ja muud tellija jaoks olulised asjaolud.

Eskiisifaas võib tunduda esialgu üsnagi abstraktne ja hoomamatu, kuid see on võtmetähtsusega, kuna siin langetatakse ja fikseeritakse põhimõttelised otsused ja lahendused, mida hakatakse järgmises etapis edasi arendama ja see on aluseks kõikidele tulevastele projekteerimis staadiumitele.

Eskiisprojekti olulisus seisneb ka selles, et selle baasilt selgub, milliseid eriosade projekteerijaid on tarvis veel kaasata ning siis saab küsida hinnapakkumised edasiseks projekteerimiseks (nt vee- ja kanalisatsiooni projekteerija, elektriprojekteerija, teedeprojekteerija, arhitekt, veetehnika insener, konstruktor jt).

Enamasti koosneb:

• seletuskirjast, milles kirjeldatakse kontseptsiooni ja lahendust üldiselt;
• asendiplaanilisest joonisest (funktsionaalne tsoneering ja põhimõtteline lahendus);
• ideed iseloomustavatest referentspiltidest;
• visualiseeritud 3D piltidest.

Eelprojekt

Eelprojektiga reeglina ei muudeta eskiisiga kinnitatud lahendust, vaid arendatakse seda edasi. Siinses etapis tehtavad põhimõttelised lahenduse muudatused käsitletakse lisatööna.

Eelprojekti staadiumis võetakse aluseks

• tellija poolt koostatud lähteülesanne ja sellele vastav eskiisprojekt;
• planeeringulised dokumendid (üldplaneering, detailplaneering);
• projekteerimistingimused;
• õigusaktid;
• strateegilised dokumendid (nt jagrattastrateegia, rohevõrgustiku planeerimise põhimõtted jt);
• soovituslikud dokumendid (nt standardid, juhendid, MaaRyl, InfraRyl, hea tava jt).
• erinevad kitsendused (servituudid jt);
• ehitusalusruuringud (nt ehitusgeoloogia, puittaimede inventuur, rohttaimede inventuur, mürauuring, radioloogiauuring, liikuvusuuring jt).

Eelprojekti olulisus seisneb selles, et selles etapis analüüsitakse läbi erinevad võimalikud lahendusvariandid ja nende alternatiivid leidmaks parim ja optimaalseim lahendusviis. See tähendab, et maastikulise lahenduse eskiis arendatakse edasi kaaludes erinevaid materjale, tehnilisi lahendusi, esteetikat jm. leitakse optimaalseim, jätkusuutlikum ja kulutõhusaim viis, kuidas lähteülesandes fikseeritu eskiisiga paikapandud kontseptsiooni kaudu lahendada. Erinevate variantide läbikaalumine võimaldab leida parim võimalik lahendus, mis võimaldab kokku hoida raha ehitamisel ja hooldusel, parandada ohutust ja kasutusmugavust, parandada esteetikat, tehnilist lahendust vms.

Eelprojekti alusel taotletakse ehitusluba, mis tähendab, et sellega kaasneb kohaliku omavalitsuse erinevate ametiasutustega projekti kooskõlastamine. Enamasti tehakse ehitusloa taotlemine Ehitisregistri kaudu. Olenevalt projekti keerukusest, võib loa taotlemine võtta paar kuud kuni paar aastat. Ehitusloa taotlemisele rakendub riigilõiv tulenevalt seadusest.  Kohalik omavalitsus kontrollib, kas projekteeritud lahendus vastab planeeringutele, projekteerimistingimustele, strateegialistele dokumentidele ja on kooskõlas õigusaktidega. Küsitavuste ja puuduste korral saab projekt vastavad märkused, parandusettepanekud ja seejärel tuleb muudatused parandada. Lahenduse sobivuse korral väljastatakse ehitusluba.

Oluline on mõista, et eelprojekt ei võimalda veel ehitamist, sest selle detailsus ei võimalda ehitamist, kuna ei ole ehitaja jaoks piisavalt informatiivne ei tööde mahtude, materjalide tüüpide ega kulu seisukohast. Selles etapis tehtud eelarvestamine annab vaid suurusjärgu ehitusmaksumuse kohta, kuid mitte täpset hinda. Selleks on põhiprojekti etapp, mille baasilt on võimalik mahud arvutada, ehitusmaksumus arvutada ja ehitama asuda.

Nagu mainitud, siis eelprojekti alusel taodeldakse ehitusluba aga mis veelgi olulisem, siis kasutusloa kohustuse taotluse korral peab valmis ehitatu vastama ehitusloas toodud tingimustele (ehk eelprojektile). Seega, eelprojekt on oluliseks sisendiks põhiprojektile, mille baasilt toimub ehitamine.

Enamasti koosneb:

• seletuskirjast, mis kirjeldab lahendust, tööde tegemise viisi, nõudeid tehtavatele töödele ja hilisemale hooldusele, tööde tegija kompetentsile;
• asendiplaanilisest joonisest;
• projekteeritud elementide detailjoonistest (nt istutusalade ja teede lõiked ning väikevormide sõlmed);
• esmasest üldisest mahutabelist.

Põhiprojekt

Põhiprojekti staadiumis võetakse aluseks:

• eelmises etapis kinnitatud ja ehitusloa saanud eelprojekt;
• erinevad õigusaktid;
• soovituslikud dokumendid (nt standardid, juhendid, MaaRyl, InfraRyl jt).

Selles etapis lahendatakse ehitusloa aluseks olnud eelprojekt tehniliselt edasi detailsemaks eesmärgiga saavutada eelarvestamiseks vajalik detailsus ja ehituse (hanke) korraldamiseks ja tegemiseks vajalik projekti detailsus.

Põhiprojektis antakse tehnilised lahendused edasi nii, mis võimaldavad arvutada materjali kulu ja töömahtusid. Selleks koostatakse joonised ja mahutabel.

Maastikuarhitektuurilise projekti puhul tähendab see projekteeritud:

• teede/kõnniteede/platside osas konstruktiivsete lõigete esitamist materjalide tüübi ja mahu ning töötluse kohta;
• haljastuse seisukohast liigilise (ja sordilise) koosseisu määramist ja pinnaühiku kohta mahu määratlemist, samuti istikute suuruse ja kvaliteedi määratlemist;
• väikevormide osas materjalide, töötluse, viimistluse, kinnitusvahendite valikut, tehniliste lahenduste sõlmede esitamist vastavalt väikevormi iseärasustele;
• muid osasid, mida siin pole esile toodud.

Enamasti koosneb põhiprojekt:

• seletuskirjast, mis kirjeldab lahendust, tööde tegemise viisi, hilisemat hooldust, tööde tegija kompetentsi kirjeldusest;
• asendiplaanilisest joonisest, mida võib erinevates mõõtkavades olla ka mitu;
• projekteeritud elementide detailjoonistest (nt lõiked ja/sõlmed);
• valitud istikute kvaliteedinõuetest;
• valitud toodete ja materjalide tootekaarte ja sertifikaate;
• valitud väikevormide asendamist võimaldavat samaväärsuse põhimõtete kirjeldusest;
• mahutabelist.

Tööprojekt

Põhiprojekt on aluseks tööprojekti koostamisele. Tööprojekti staadium on tootejooniste faasi kõrval detailseim alus, mille baasilt saab ehitada. Tööprojektiga määratakse tööde ettevalmistamise meetmed, asukohad ja tehnoloogia. Samuti määratakse projektis kasutatavaad konkreetsed tooted (kataloogist valitud mänguvahendid, inventar, väikevormid, peenra servad jt), mida projekteeritud lahenduses kasutatakse.

Tööprojektis on täpsustatud kõik sellised aspektid, mis põhiprojektis jäid lahtiseks – nt erilahendusega väikevormide puhul (nt piirded, trepid jm), sõelmete lahendused erinevates iseäralikes asukohtades, kus põhiprojektis esitatud tüüplahendust ei saa kasutada. Selle projektimahu eesmärk on detailiseerida ebatüüpsed juhtumid ning minimaliseerida kahetimõistmine ja omamoodi tõlgendamine. Taoliste probleemide edasiseks lahendamiseks on autorijärelevalve periood.

Enamasti koosneb:

• seletuskirjast, mis kirjeldab tööde ettevalmistust ja tegemise viisi, samuti soovitud tulemuse kvaliteeti;
• hoolduskavast, kus on toodud projekteeritud lahenduse hooldusvõtted, hoolduse aeg ja hoolduse sagedus;
• asendiplaanilisest joonisest, tavaliselt erinevates mõõtkavades mitu erinevat joonist erineva detailsusega;
• projekteeritud elementide (nt piirded, trepid, istutusalad, väikevormid jne) detailjoonistest (nt lõiked ja/sõlmed);
• valitud toodete ja materjalide tootekaarte ja sertifikaate;
• valitud istikute kvaliteedinõuetest;
• valitud väikevormide asendamist võimaldavat samaväärsuse põhimõtete kirjeldusest;
• mahutabelist.

Projekteerimine on üsna mahukas protsess, mille koosseisus on lennukas eskiisi etapp, kus kombineeritakse lähteülesanne, originaalsus, funktsionaalsus, koha olemus ja iseloom, ent millele järgnevad tõsist tööd nõudvad eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti etapid. Iga etapp on vajalik, kuna võimaldab hoiduda üsnagi kulukatest vigadest, mis võivad tähelepanuta jääda, kui mingi etapp vahele jääb. Eelprojekti baasilt taotletakse küll ehitusluba, kuid eelprojekt ei anna piisavalt infot ehitusmaksumuse kalulatsiooniks ega ehitamiseks. Tarvilik on projekteerida lahendus, mida on võimalik päriselt rajada ehk oluline on, et eelprojekt lahendatakse edasi põhiprojekti ja tööprojekti faasi.