Puittaimede inventeerimine
Reeglina kehtestab ja määrab puittaimede inventeerimise vajaduse kohalik omavalitsus. Puittaimede inventeerimist on tavapäraselt tarvis teha enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, kus kasvavad puittaimed, näiteks enne detailplaneeringu, ehitusloa, ehitusteatise ja kaevetööde menetlust. Sisuliselt tähendab see, et puittaimede inventeerimine on tarvilik rajatiste (sh tehnovõrgud), hoone juurdeehituse ja rekonstrueerimistööde projekteerimise eel.
Puittaimede inventuur annab ülevaate uuritava ala liigilisest koosseisust, mõõtmetest (rinnasdiameeter, võra ulatus, võra läbimõõt, kõrgus jm) tervislikust seisundist (kasvuiseärasused, kahjustuste kirjeldus, tõsidus ja korrigeerivad tegevused), dekoratiivsusest, dendroloogilist eripärast, ökoloogilisest tähtsusest, kultuurilisest ja ajaloolisest tähtsusest.
Inventuur kirjeldab haljastust tulenevalt selle väärtusest, funktsionaalsusest ja olulisusest uuritud alal ning annab soovitused ja juhised haljastuse hoolduseks ja raieks.
Enamasti inventeeritakse puud ühekaupa üksikpuudena; vahel on põhjendatud puittaimede inventeerimine puistutena, kui ei ole tarvidust nii detailse info järele; vahel on optimaalne mõlema inventeerimisviisi kasutamine erinevates kinnistu osades.
Inventuur koosneb välitöödest ja kirjatööst. Välitöödel tehakse puittaimede mõõdistused (määratakse liik, mõõdetakse vajalikud parameetrid ja tehakse ülestähendused tervisliku seisundi ja erinevate väärtuste kohta). Kirjatöös koondatakse kogu välitöödel kogutud info ühte raportisse ning vormistatakse seletuskiri, inventeeritud objektide nimekiri ja joonis.
Maastikuarhitekti kaasamiseks puittaimede inventuuri koostamiseks on parim aeg, kui on valminud geodeetiline alusplaan. Siis saab operatiivselt tegutsedes projekteerimise algusfaasis alusuuringud tehtud, mis annavad väärtusliku panuse projekteerimise edusse.
Välitööd Haapsalus
Teeme koostööd
"*" indicates required fields