Puittaimede inventeerimine
Plaanid alustada hoone projekteerimist, aga kinnistul kasvab omajagu puid ja põõsaid, mille väärtused on vaja enne projekteerimistöid välja selgitada.
Puittaimede inventuuri käigus uuritakse alal olevate puude ja põõsaste liigilist koosseisu, mõõdetakse nende rinnasdiameeter, võra läbimõõt, kõrgus ning hinnatakse tervislik seisund, tähtsus ja dekoratiivsus jne. Inventuur koosneb välitöödest ja kirjatööst. Välitöödel tehakse puittaimede mõõdistused (määratakse liik, mõõdetakse vajalikud parameetrid ja tehakse ülestähendused tervisliku seisundi ja erinevate väärtuste kohta). Kirjatöös koondatakse kogu välitöödel kogutud info ühte raportisse ning vormistatakse seletuskiri, inventeeritud objektide nimekiri ja joonis.
Enamasti inventeeritakse puud ühekaupa üksikpuudena; vahel on põhjendatud puittaimede inventeerimine puistutena, kui ei ole tarvidust nii detailse info järele; vahel on optimaalne mõlema inventeerimisviisi kasutamine erinevates kinnistu osades. Inventuuri tulemusena kirjeldatakse haljastust ja selle väärtust, olulisust ja funktsionaalsust ning antakse soovitusi ja juhiseid haljastuse hoolduseks ja raieks.
Reeglina kehtestab ja määrab puittaimede inventeerimise vajaduse kohalik omavalitsus. Puittaimede inventeerimist on tavapäraselt tarvis teha enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, kus kasvavad puittaimed, näiteks enne detailplaneeringu, ehitusloa, ehitusteatise ja kaevetööde menetlust. Sisuliselt tähendab see, et puittaimede inventeerimine on tarvilik rajatiste (sh tehnovõrgud), hoone juurdeehituse ja rekonstrueerimistööde projekteerimise eel.
Maastikuarhitekti kaasamiseks puittaimede inventuuri koostamiseks on parim aeg, kui on valminud geodeetiline alusplaan. Projekteerimise algusfaasis maastikuarhitekti kaasamine tagab kiire ja väärtusliku projekteerimistöö.