Puu ei ole porgand!
Oled kuulnud „Porgandi teooriast“?
Mõni aasta tagasi nimetasime puu juurestiku kirjelduse Porgandi teooriaks just seetõttu, et see on küllaltki kujundlik ja lustakas. Siin kirjutame Porgandi teooria kujunemislugu.
Meie poole pöördutakse kohaliku omavalitsuse poolt ehitusprojektile tehtud märkuste lahendamiseks
Vajadus Porgandi teooria sõnastamise järele tekkis massiliseks muutunud abipalvetest, millega meie kliendid meie poole pöördusid. Nimelt said projekteerijad ehitusloa taotlemise käigus oma ehitusprojektile kohalikult omavalitsuselt (edaspidi KOV) märkusi, mille sisu nad ei mõistnud ning mille lahendamiseks nad meie poole pöördusid. KOV märkuste põhiline sõnum oli järgmine: Esitada kohtpõhised lõiked puude pos nr 1, 2 ja 3 kohta, millest järeldub, et kavandatavate töödega (vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, kuuri vundamendi likvideerimine, projekteeritud hoone vundamendi ehitamine) olemasolevate puude kasvutingimusi ei kahjustata. Lõikele märkida puu võra ja tüve läbimõõt, eeldatav juurestiku ulatus (lähtuda juurestiku kaitseala valemist), olemasoleva maapinna kõrgusjoon ning projekteeritav lahendus (sh kaevete kaugus-sügavus tüvest ja projekteeritud kõrgusjoon).
Märkuse sisu tõlgituna „projekteerija keelde“ on järgmine: KOV näeb jooniselt projekteeritud lahendust ja tunneb huvi, kuidas säilitatavaks määratud puud peaksid päriselt säilima, kui projekteeritud lahendus (vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, kuuri vundamendi likvideerimine, projekteeritud hoone vundamendi ehitamine vms) paikneb väga lähedal neile puudele. Huvi tekib sellest, et kuidas ehitamise käigus puude kasvutingimusi ei halvendataks ja puid füüsiliselt ei vigastaks ehk kuidas on projektiga loodud tingimused, et need puud saaksid päriselt säilida. Seepärast on lõigete joonistamise nõue väga kujundlik, sest siis joonistatakse läbi puu säilimiseks vajalik minimaalne juurestiku paiknemine ja projekteeritud lahenduse (tehnovõrgu rajamine, likvideeritava vundamendi väljakaeve, projekteeritud hoone vundamendi ehitamiseks tarvilik väljakaeve jne) paiknemine, ulatus ja mõju kõnealuse puu suhtes. Kui see on läbi joonistatud, siis selgub halastamatu tõde – kas projekteeritud lahendus võimaldab puud säilitada või mitte. Ja just seda KOV taotlebki, et projekteerija jõuaks ise järeldusele, kuidas projekteeritud lahendus puid mõjutab ja kas olukorda saaks lahendada ehitustehniliste võtete muutmisega sama tulemuse saavutamiseks või puu raie või midagi kolmandat. Standard EVS 843:2016 Linnatänavad lubab erandjuhtudel rajatisi projekteerida ja rajada puu juurestiku kaitsealale, kuid mitte lähemale, kui 2,0 m puutüve teljest. Tuleb aga meeles pidada, et see on erandjuht ning selline otsus tuleb langetada lähtuvalt puu liigist ja tervislikust seisundist, sest erinevad puuliigid on kasvukeskkonna tingimuste muutustele erineva vastupidavusega.
Miks meil kohaliku omavalitsuse märkusi „tõlkida“ tuleb?
Igal projekteerijal on tulenevalt tema professioonist oma tugevad küljed ning ta ei pea sõsarvaldkondadest kõike teadma. Ja nii on ka antud juhul, kui meie kliendid pöörduvad meie poole, et aitaksime tõlgendada ja selgitada, mida märkused tähendavad ja kuidas neid lahendada saab. Valdavalt tekib arusaamatus sellest, et ei mõisteta elusa ja ehitatud keskkonna omavahelisi suhteid.
Kuna Pihamaa Stuudios on erinevaid elusa keskkonnaga tegelevaid spetsialiste (maastikuarhitekt, puittaimede inventeerija, arborist, botaanik), siis selgitame hea meelega, kuidas ehitatud keskkond mõjutab projektiga säilitatavaks määratud haljastust. Selleks pakume tõenduspõhiseid lahendusi, nt saame välja arvutada minimaalse puu juurestiku kaitseala ulatuse, mis peab ehitustegevusest puutumata jääma, et puu saaks säilida. Puud on olenevalt liigist kasvukeskkonna muutustele väga erineva vastupidavusega ja seda tuleb arvesse võtta. Lisaks mõjutavad säilimisvõimalusi veel mitmed teisedki aspektid nagu puu vanus, kasvukoht, tervislik seisund ja kõvakatete ulatus juurestiku alas jpm.
Porgandi teooria
Asjaolu, et ei mõisteta elusa ja ehitatud keskkonna omavahelisi suhteid, väljendub ekslikus arusaamas, et puu juurestik moodustub ühest otse sügavale maasse suunduvast peajuurest ja mõnest üksikust lühikesest külgsuunas harunevast juurest. Ehk siis taoline arusaam ongi Porgandi teooria – puu on porgand! Selgitame, et tegelikult puu juurestik paikneb 10-80 cm (kuni 1 m) sügavusel ja valdav osa sellest võimalikult pinna lähedal (u 10-60 cm), et rohkem õhku saada ning sügavamal paiknevad üksnes üksikud juured, mida puu kasutab enda paigal hoidmiseks ehk ankurdamiseks. Vaata joonist.
Puu minimaalne juurestiku kaitseala
Olenevalt puu vanusest ja kasvutingimustest (sh ka kõvakatendite lähedus), ulatub puu juurestik kaugemale, kui puu võra ulatuse projektsioon maapinnal. Puu jaoks väga olulised juured (erilise vee imamisvõimega toitumisjuured) paiknevad juurestiku perimeetris. Kui arvutame puu jaoks minimaalse juurestiku kaitseala, siis see on väiksem, kui puu juurestiku tegelik ulatus, sellest tuleb ka sõna “minimaalne”. Minimaalne juurestiku kaitseala on just see minimaalne ala, mis peab jääma ehitustegevusest puutumata, et puu kasvutingimused säiliks niivõrd, et puu jääks kasvama. Nimelt, selles alas paikneb puu säilimiseks vajalik ankurjuurte (mis tagavad puu seisukindluse) ja toitumisjuurte mass (mis koos transportjuurtega tagavad vee ja toitainete varustuse) ning seetõttu on eriti oluline, et selles alas ei kaevata pinnast välja, ei koorita pinnast, ei tõsteta olulisel määral pinnase taset, sinna ei rajata kõvakatendeid, seal ei tihendata pinnast (töömasinate sõitmine) jne.
Minimaalne juurestiku kaitseala arvutamisel kasutame tavapäraselt standardit EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse. Sealse metoodika alusel võetakse arvesse muuhulgas ka puu liiki, sest erinevad puuliigid on kasvukeskkonna tingimuste muutustele erineva vastupidavusega. See tähendab, et kehva vastupidavusvõimega liigid ei talu keskkonnahäiringuid ja nende puude säilitamiseks on tarvis jätta oluliselt suurem osa juurestiku alast täiesti puutumata. Samas aga on selliseid puuliike, mis on vastupidavad keskkonnamuutustele ning nende puude säilimiseks on võimalik neile lähemale ehitisi ja rajatisi projekteerida.
Ka projekteeritud puu ei ole porgand!
Vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tuleb projektiga puude jaoks ette näha teatud mahu ja sügavusega kasvupinnase olemasolu. Samuti tuleb arvesse võtta, kas projektalale mahub valitud puu kasvupinnas ära või on tarvis laiendada kasvupinnast kõvakatete alla.
Tulenevalt asjaolust, et tegelikult puu juurestik paikneb 10-80 cm (kuni 1 m) sügavusel, siis vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, tuleb madalakasvulise puu jaoks on tarvilik projektiga tagada kasvupinnas 80 cm sügavuselt, keskmise- ja kõrgekasvulise puu jaoks tuleb projekteerida 1 m sügavune kasvupinnas, et ankurjuurtel oleks vajalik ruum sügavuskasvuks. Enamik transpordi- ja toitumisjuuri kasvavad pigem horisontaalsuunas laiali ja seetõttu tuleb erinevatele puudele projekteerida teatav kasvupinnase ruum, kuhu juured saaks külgsuunas levida. Kasvupinnase maht, vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, on madalakasvulise puu jaoks 6 m3, keskmisekasvulise puu jaoks 14 m3 ja kõrgekasvulise puu jaoks 26 m3. Kui on näha, et haljasriba on liiga kitsas (alla 3 m lai), siis tuleb kaaluda kaanetatud kasvualuse või tugevdatud kasvualuse projekteerimise vajadust, mille abil saab puude jaoks tarviliku kasvupinnase mahu anda võites ruumi kõvakatetega pindade arvelt nende kõvakatete mahtu vähendamata.
Kokkuvõtteks: puu juurestik paikneb küllaltki pindmises pinnasekihis, peamiselt 10-80 cm sügavusel ja puu juurestik ulatub külgsuunas võra projektsioonist olulisel määral kaugemale. Sellest faktist tulenevalt, on välisruumi projekteerijatel oluline arvestada puu juurestiku minimaalse kaitseala ulatusega ja mitte eeldada, et puu on porgand. Projekteerimisel on tähtis jälgida, et projekteeritud lahendus ei kahjustaks säilitatavaks määratud puude kasvutingimusi: õhu-, vee- ja toitainete kättesaadavust, mis sisuliselt tähendab, et puu juurestiku kaitsealas ei kaevata pinnast välja, ei koorita pinnast, ei tõsteta olulisel määral pinnase taset, sinna ei rajata kõvakatendeid, seal ei tihendata pinnast (töömasinate sõitmine).