Rohttaimede inventeerimine
Reeglina kehtestab ja määrab rohttaimede inventeerimise vajaduse kohalik omavalitsus. Rohttaimede inventeerimist on tavapäraselt tarvis teha enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, mis on seni olnud ehitustegevusest täielikult puutumata (nt metsa ja põllupealsed kinnistud) ja kus on tõenäosus, et esineb kaitsealuseid taimi või säilitamisväärseid taimekooslusi. Näiteks on rohttaimede inventeerimine tarvilik teha enne detailplaneeringu, ehitusloa, ehitusteatise või kaevetööde menetlust. Sisuliselt tähendab see, et rohttaimede inventeerimine on tarvilik rajatiste (sh tehnovõrgud) ja hoone projekteerimise eel.
Rohttaimede inventuur annab ülevaate kasvukohatüüpidest, liigilisest koosseisust, levikuohtrusest ja koosluse seisundist. Inventuur annab soovitused ja juhised haljastuse hoolduseks. Invasiivsete võõrliikide leiu korral anatakse soovitused leviku piiramiseks ja/või tõrjeks ning kaitsealuste taimede leiu puhul antakse soovitusi koosluse säilitamiseks.
Inventuur koosneb välitöödest ja kirjatööst. Välitöödel määratakse liigid, kasvukohatüübid, vajadusel mõõdetakse vajalikud parameetrid (nt levikuala piirid, isendite koordinaadid jt) ja tehakse ülestähendused tervisliku seisundi ja erinevate väärtuste kohta. Kirjatöös koondatakse kogu välitöödel kogutud info ühte raportisse ning vormistatakse seletuskiri, inventeeritud objektide nimekiri ja joonis.
Maastikuarhitekti ja botaaniku kaasamiseks rohttaimede inventuuri koostamiseks on parim aeg, kui on valminud geodeetiline alusplaan. Siis saab operatiivselt tegutsedes projekteerimise algusfaasis alusuuringud tehtud, mis annavad väärtusliku panuse projekteerimise edusse. Siiski tuleb arvestada, et rohttaimi saab inventeerida vaid vegetatsiooniperioodil, kui taimede maapealsed osad määramistunnustega on nähtavad ning seetõttu teeme inventeerimisi maist septembrini.
Teeme koostööd
"*" indicates required fields