Orunõlva maastikuprojekt

Objekt: Eraaed

Pindala: 5,7 ha

Töö nimi: Orunõlva maastikuprojekt

Projekteerimine: 2024

Staatus: ehitamisel

Peaprojekteerija: What If

Arhitektuur: Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal

Maastikuarhitektuur: Pihamaa Stuudio

Puittaimede inventuur: Pihamaa Stuudio

Väikevormide konstruktsioonid: Inrestauraator Projekt

Projektalaks olnud kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi kaitseala piiranguvööndis. Kinnistut ümbritseb põhjasuunas Kolga laht, kinnistu on avatud merele nii vaateliselt kui füüsiliselt. Idast, lõunast ja läänest on kinnistu ümbritsetud metsaga. Maastiku projekteerimise muutis keerukaks asjaolu, et kinnistut läbib maaparandussüsteemi hulka kuuluv kraav, mis suubub esmalt tiiki ja sealt edasi merre. Tiigist väljub veel teinegi haru – oja, mis läbi kinnistu loogeldes suubub merre.

Kinnistul paiknev lagendik andis kontseptsiooniks märksõna vaateaken. Mitmeid korda kinnistut külastades sai kiiresti selgeks, et kinnistu suurimaks väärtuseks on avar merevaade. Maastikulise lahendusega võeti eesmärgiks väärindada merevaadet ning muuta mereni pääs ligipääsetavamaks ja mugavamaks. Selleks projekteeriti mereni pääs kombinatsioonina graniitkivi astekividest ja laudteest. Astekivid sobituvad mererannal lebavate graniidirahnudega ja laudtee oli tarvilik kevad-suvise liigniiskuse ajaks, et pehmet pinnast ei kahjustataks. Kuna teekonna vahele jääb tiigist väljavoolav oja, siis projekteeriti üle oja kulgev puidust purre. Laudtee kulgeb kahes suunas: hoonest otse randa ja teise haruna vanasse lauteri asukohta. Selleks aga tuli projekteerida üle maaparandussüsteemi kuuluva kraavi puidust elegantse joonega sild. Hoovialal paikneva tiigi äärde tuleb saunamaja ning selle juurde projekteerisime terrassi, mis ühendab saunamaja tiigiga. Nii on võimalik terrassil istuda ja saunalistel väikese redeli kaudu tiiki minna.

Merevaate ääristamiseks projekteeriti kontrasthaljastus: ajutist liigniiskust taluvad hõbedalehised ja punaselehised puud ja põõsad (hõberemmelgas, rabe remmelgas ’Bullata’, harilik toomingas ‘Colorata’, harilik sarapuu ’Fuscorubra’, punapaju ’Nana’ jt. Hoonetevaheline ja hoonete ümbruse hooviala on kohati väga kuiv ja kohati niiske. Kõige käidavam ala on kavas kureerida regulaarse niitmise abil niidualaks. Selleks külvatakse alale juurde soovitud taimede seemneid (nt kirikakar, randristik, valge ristik, külmamailane, nurmenukk, harilik käbihein, punane pusurohi, aas-seahernes jt) ning regulaarse niitmisega pärsitakse ebasoovitavate taimede (kõrvenõges, h. naat jt) edenemist.

Töö koosseis: esimese etapina tehti puittaimede inventuur ning seejärel maastikuprojekti eskiis ja eelprojekt.